World Figure Skater

Vastused iseendale – Answers to me

Viimases postituses avaldasin küsimused, mida ma endalt küsisin enne, kui otsustasin uisutamise lõpetada. Nii kuidas lubatud,  jagan teiega enda vastusi. See postitus on sellest, miks ma lõpetasin uisukarjääri ja rohkem ei võistle. Mainin veelkord, et mul võttis üle poole aasta aega, et jõuda kindlustundeni endas. Mul olid ka abilised, kes aitasid selgemini näha, kuid allolevad vastused tulid kõik iseenda seest. Küllap tänu sellele uisutamisele järgnev elu on seni olnud positiivne ja olen enesekindel tuleviku osas.

  1. Miks ma tahan lõpetada? Sest minu tahtmine ala jätkata ei kaalu üle tahtmist muid asju teha, mida uisutamise kõrvalt ei saa teha. Ma tahan edasi liikuda.
  2. Mida tähendaks minu jaoks ala jätkamine? See oleks väljakutse. Ma võiksin olla Eesti kõige parem uisutaja ning võistelda koha nimel tiitlivõistlustel ja esindada seal Eestit. Rohkem võimalusi erinevateks kajastusteks, sponsorlepinguteks. Tõsist pühendumist, edasise elu edasilükkamist. Pidevat stressi kaalu üle ning tõsist distsipliini, mis ei laseks teha muid asju.
  3. Mida ma teeksin edasi? Pühendun ülikooli viimasele aastale, mõni aeg teen treeneritööd, töötan ja reisin, olen sotsiaalsem, leian endale sõpru.
  4. Kas ma olen õnnelik? Ma ei tea.
  5. Mis on mu edasised eesmärgid? Tööd teha ja raha koguda, ülikool lõpetada, luua stabiilne elu endale, olla tervislik, nautida elu, leida uus kirg, ja mitte igatseda minevikku.
  6. Kas ma olen valmis pühenduma spordile veel pikemalt? Kahtlen, et see pühendumine seda väärt oleks.
  7. Kas ma olen õnnelik? Mitte iga päev. Tahan muutust.
  8. Mille eest olen tänulik? Kõigi kogemuste eest, kõigi halbade ja heade õppetundide eest, keelteoskuse, suurepärase vormi/füüsilise vormi eest, tugevate närvide eest, tugeva tervise eest, teadmiste eest spordivaldkonnas ja psühholoogias. Tänulik pere eest ja treenerite ja inimeste eest, kes minusse uskusid. Vahepeal tundus, et neid oli väga vähe.. Mälestuste eest olen ka tänulik.
  9. Milliseks inimeseks tahan kasvada? Paremaks.
  10. Kui lõpetan, mis plaan edasi? Mitte peatuda, aga rahulikult sammhaaval töö ja kooli kõrvalt otsustada, mis oleks õigeim samm.

In my previous post I wrote the main questions I asked myself before deciding I’m gonna quit skating. It took me over 6 months to be sure in my decisions and even though I had a couple helping me see things clear, the final decision came from me. I’m pretty sure, that’s also why it’s been rather easy to move on and make decisions about my present and future.

  1. Why do I want to quit? I still want to skate, but I want to quit more. I want other things more in life than to skate.
  2. What would it mean, if I were to keep going in this sport? A possibility to represent Estonia in different Championships, get more fame, more sponsorships. No social life, stress about diet, discipline and no time to do anything besides skating.
  3. What would I do next? Dedicate myself to finishing law school, keep skating for myself, train kids, work, travel, have a social life, live a little.
  4. Am I happy? I don’t know. 
  5. What are my goals for the future? Work hard and save money for future, build a stable life, graduate university, be healthy, enjoy new life, don’t stress about past. Find a new passion.
  6. Am I ready to dedicate more years to this sport? I don’t think it’s worth it..
  7. Am I happy? I need a change. Not entirely happy. For some time now.
  8. What am I grateful for? All the people involved in my life and skating, especially the ones that never stopped believing in me, there’s not many.. All the good and bad experiences and life lessons. I’m thankful for a really strong health, strong nerves and my physical shape, thankful for the memories and languages I learnt.
  9. Whats the person like I want to grow into? Better.
  10. If I were to quit, what’s next? Life won’t stop, I shouldn’t live in the past and take it step by step to be sure that what I do next I will enjoy.

Loodan, et teile meeldivad mu postitused ja jääte ka edaspidi minuga, sest varsti-varsti liigub mu blogi ümber minu isiklikule lehele, kuhu tuleb lisaks blogile ka muudki põnevat. Aitäh!:)

I hope you enjoy my posts, because really soon I’m gonna move this to my all-personal site. Besides blog, there’s gonna be some other interesting stuff too! Stay tuned. Thank you!

Love, Jo

Ja ongi kõik! That’s it!

Jah, tõepoolest võtsin ma 2 kuud, et toibuda kõigest, mis toimus detsembris. Ilmselt saavadki mind mõista vaid tippsportlased, kes on samuti pidanud oma  sportlaskarjääriga lõpu tegema. 2 kuud on isegi lühike aeg, et kõike olnut seedida. Kui muretsesite, siis pole tarvis – olen õnnelik! Teemasid, mida enda lugejatega jagada on mitmeid. Küll aga olen ma enim saanud küsimusi, et mis edasi? Kas sa ei igatse uisutamist? Kas sul on nüüd väga palju vaba aega? Kuidas teada, et on aeg liikuda edasi?

Otsustasin, et kirjutan tänases postituses neil teemadel. Olles üles kasvanud uisutamisega, ei suuda ilmselt miski mind jäähallist eemale kiskuda. Ma treenin endiselt, küll aga tunduvalt vähem. Vaid iseenda jaoks. Jäähallis olen ma iga päev ja treenin lapsi, konsulteerin, abistan ja mõtlen, mida teha, et arendada seda ala edasi. Uisutamist kui tippsporti ma ei igatse. See etapp sai läbi, ja midagi igatseda enam ei ole. Tegin kõik, mis sain.

Ma keerasin elus uue lehe ning alustasin hoopis teistsugust elu, kui varem. Selleks, et minu postitusest oleks lugejatele ka natuke kasu, panen kirja mõned küsimused, mida ma endalt korduvalt küsisin, enne kui langetasin otsuse edasi liikuda.

Kõigile teadmiseks, et otsus, et lõpetada detsembris uisutamine, oli langetatud augustikuus. Sügisel kujutasin vahepeal ette, et ka jätkata 2018, kuid need olid pelgalt mõtted. Seega esimene õppetund: 10 korda mõõda, 1 kord lõika! Ausalt. Elulisi otsuseid tuleb kaaluda. Muidugi teinekord sekkub elu ning me ei saa planeerida kaaluda, kuid kui on vähegi võimalik, palun kaaluge.

Mina küsisin endalt järgnevaid küsimusi:

  1. Miks ma tahan lõpetada?
  2. Mida tähendaks minu jaoks ala jätkamine?
  3. Mida ma teeksin edasi?
  4. Kas ma olen õnnelik?
  5. Mis on mu edasised eesmärgid?
  6. Kas ma olen valmis pühenduma spordile veel pikemalt?
  7. Kas ma olen õnnelik?
  8. Mille eest olen tänulik?
  9. Milliseks inimeseks tahan kasvada?
  10. Kui lõpetan, mis plaan edasi?

Ülimalt oluline kogu selle protsessi juures oli see, et oleksin täiesti aus iseendaga. Tahtsin öelda üht, aga sisetunne oli teine. Korralik karussell. Kuid jah, minu jaoks oli breaking point see, et ma sain aru, et see ala on lihtsalt end ammendanud. Õnnetunne, mida uisutamine pakkus, ei kaalunud üle seda, et alustada spordile järgneva eluga! Seda ilmselt mõistavad vaid tippsportlased, aga see on nii. Kõik on teisiti! Ma harjun siiani enda eluga, aga seni on kõik põnev olnud ja ma olen rahul enda otsusega.

Mida ma siis teen? Nagu mainisin abistan ma uisutajaid jäähallis, ma käin ülikoolis ja ma töötan turunduse ning riidedisaini alal ja lisaks on mul hobisid millega tegelen. Mul on ka mitmed projektid, mida püüan ellu viia. Mul on tegemisi iga päev ja hetkel lõppu ei paista. Mul on tõsiselt vedanud, et nii palju tegemist on!

Seega kõik, kes te hetkel pole enda eluga rahul, julgustuseks ütlen, et ka mina polnud päris rahul ja kindel enda elus pool aastat tagasi. Kõigil on neid aegu, kus end otsime. Mind aitasid need küsimused ja korralik mõttetöö. Keegi sind juhendada ei saa, kui sa ise. Ennast peab enim kuulama. Järgmises postituses mõtlesin jagada neid vastuseid, mida olin pannud kirja, mis aitasid mul otsust langetada:)!

So to all my English speaking followers I will make it shorter, but keep the point. I honestly think I write better in English..

This post I will write the tips I used to decide on whether to continue figure skating or no. I did this my whole life, so it’s for sure the biggest part of me! It took me awhile to make the final decision and even though I quit in December, the decision was made in August. I had second guessing in September, but that didn’t change my mind.

So what I did the whole time was that I kept asking myself questions. I tried to be completely honest to myself and even critizise myself to make sure that whatever I decide, I will know how to move forward. I’m the person who always needs to have a plan. Doesn’t matter if it’s a plan for the week, as long as I know what I’m doing tomorrow. I think that due to being such a strict athlete, I can’t really live as a bohemian and need some sort of security in my life. 

Questions I kept on asking myself:

1) Why do I want to quit?

2) What would it mean, if I were to keep going in this sport?

3) What would I do next?

4) Am I happy?

5) What are my goals for the future?

6) Am I ready to dedicate more years to this sport?

7) Am I happy?

8) What am I grateful for?

9) Whats the person like I want to grow into?

10) If I were to quit, what’s next?

So honestly I did get questions to all of these questions, it wasn’t easy, but I did and honestly I can say I’m happy and I know I did the right thing. I will share my answers in my next post.

Meanwhile I can say that today I’m a busy bee. I have my university, I teach skating, I work in marketing and sports fashion design and I have couple projects/dreams I want to bring to life. I feel free and I love having free time and not having to skate every day. But I still train and keep myself in shape. 

So to anyone who was reading this and is struggling with a decision on what to do in their life, maybe try asking these questions from yourself and maybe they will help you figure out where to go in life? In the end society will judge us anyway, whatever we do, so better to start living to ourselves today!

BYE-BYE! Photo taken after my last competition:).

Starti palutakse..Next to skate! For the last time.

Te ei kujuta ettegi, kui raske südamega ma hetkel selle postituse teen. Et säästa end rasketest emotsioonidest jään sel korral kidakeelseks ning kirjutan järje hiljem.

Sel nädalavahetusel (9-10.12) on Eesti Meistrivõistlused Tondiraba jäähallis. Tegemist on minu kõige viimase võistlusega! Olen otsustanud tippspordist loobuda ning alustada uut etappi enda elus. Viimases postituses kirjutasin teile oma tavapärasest võistluspäevast. Selle postitusega soovin kutsuda kõik, kes vähegi tunnevad uisutamise vastu huvi või sooviksid minule veel viimast korda kaasa elada, vaatama minu viimast võistlust. Mis iganes juhtub, ma tean, et see saab olema minule viimase aja emotsionaalseim sündmus. Ma olen võistelnud 17 aastat, 15 aastat rahvusvahelisel areenil ning see tundub ebareaalne, et ainult 4 päeva on võistluse lõpuni..Ei hakka edasi haletsema.

Võistlus toimub sel LAUPÄEVAL ja PÜHAPÄEVAL Tondiraba jäähallis. Mõlemal päeval algusega kell KAKS 14:00 (vt lisa: Uisuliit, võistluse ajakava.). Kutsun vaatama kõiki! Kui Sa pole kunagi uisutamist vaadanud, siis see on võimalus näha eesti parimaid iluuisutajad ning ka mind viimast korda!

I will keep this post short, as it just brings up so many mixed emotions and I don’t wish to deal with this right now. 

I have decided to quit competitive figure skating. My last competition will be National Championships in Tondiraba Ice rink this weekend (9-10.Dec.). I have been competing for 17 years, 15 internationally so it’s quite surreal to think that this chapter is closing in 4 days! Time flies!

So on that note, if anyone still wishes to see me compete and skate my all time favorite programs, you are welcome to come watch the competition on either day at 2PM Time Schedule and info.

CAN’T WAIT TO SEE YOU ALL! XX

Hocus-Pocus-FOCUS.

IMG_6698

Igal inimesel on ilmselt oma viis kuidas keskenduda. Maailmaga on jagatud erinevaid tehnikaid ka mitmete teadlaste poolt. Need tehnikad aitavad meil pingelises olukorras säilitada rahu, kontrollida emotsioone, aidata keskenduda jne.

Everyone has their own way to concentrate. There are many different techniques that help us control our emotions and focus on a moment, when needed.

IMG_4434

Mina olen viimased 17 aastat spetsialiseerunud sellele, kuidas jääda rahulikuks-keskendunuks, kui olen keset areeni ning minu peale on keeratud tihti tuhandete inimeste pilgud. Kuigi ma endale seda ei sisenda, siis alateadvuses olen teadlik, et mind jälgivad kurjad kohtunikud; inimesed, kes soovivad head; inimesed, kes soovivad halba ja kindlasti on seal inimesi, kellel on suva, mida ma jääl teen ja nad istuvad telefonis või söövad šoksi. Suures pildis sel pole vahet.

For the past 17 years I have specialised in staying calm and focused in the middle of an ice-arena. I have sometimes thousands of people looking at me. I don’t think about it, but deep down I’m aware that among these people are some mean judges; people that wish me well; people that don’t wish me well; people that couldn’t care less about figure skating and don’t pay attention to what I do there. And it doesn’t really matter.IMG_4442   

Kõige olulisem mulle on minu sisetunne, üleüldine heaolu, sooritus ja tulemus. Mul on võistlustel kokku 3+4 minutit, et näidata võimalikult hästi seda, mida olen tundide viisi eelnevalt harjutanud. Vaid üks katse, et õnnestuda. Me ei saa teha järeltöid. Kujutage ette nüüd seda vaimset pinget, mille iluuisutajad endale selle teadmisega sätivad..Treenida 25tundi nädalas 7 minuti nimel? Ütleme nii, et uisuvõistluste kõrval koolis eksamite tegemine või muud pingelised tegevused minus ärevust ei tekita.

Möödunud nädalal võistlesin Eestis ning kodus võistelda on alati tavapärasest pingelisem. Võistlus minu jaoks õnnestus. Üle väga pika aja ei tundnud ma kodustel võistlustel pingeid ning suutsin keskenduda. Mõtlesin, et jagan lugejatega kuidas ma keskendun.

IMG_4637

Most important is how I feel inside, my well-being, my execution and result. During a skating competition I have 3+4 minutes to show what I have practised for hours and hours beforehand. Skaters don’t get second chances so imagine the mental pressure we have going into a competition. Train 25 hours a week and have only 7 minutes to show everything? Let’s just say that doing exams in school leaves me cold.

Past week I competed in Estonia and competing at home is always more nerve-wracking. The competition for me was a success. After a long time I didn’t feel pressure and I managed to stay focused. Thought I’d share how I did that.

Kõik on väga lihtne. Pealtnäha. Kogu võistluspäev peab mul olema hea tuju, Ma ei tee midagi, et kulutada liiga palju energiat. Magan palju, söön vähe ning söön vaid midagi sellist, mis annab energiat. Nt viimasel võistlusel ma sõin hommikul praemuna ja päeval jõin Blenderist Light my fire smuuti. Võistlesin kell 7 õhtul. Ma kuulan muusikat ja suhtlen väga vähe. Ma ei vasta enamike inimeste kirjadele, sest nii hakkan automaatselt nende peale mõtlema. Olen paras egoist võistluspäeval. Kõik, mis mulle korda läheb, on vaid mina ja mu enesetunne. Kui keegi teeb midagi, mis mulle ei sobi, siis ma käratan otsekoheselt, et mind rahule jäetaks. Ma olen võistluspäeval enesekindel ja tean täpselt, kuidas asjad peavad olema.

Kuidas ma keskendun jäähallis:

  • ma ei suhtle kellegagi peale enda ema/treeneri.
  • mu telefon on väljalülitatud.
  • ma olen välja arvutanud täpselt, kui palju aega on mul jäähallis vaja, et olla võistlusteks valmis ning ma ei lähe varem halli.
  • ma kuulan maa peal soojendades muusikat. Viimane võistlus kuulasin enim lugusid Post Malone-Rockstar ja Dua Lipa-New Rules.
  • ma imiteerin läbi oma kava mitu korda ja visualiseerin kõik oma elemendid mitu korda ideaalselt läbi.
  • jälgin, et ei väsitaks end liialt.
  • kõik, mis ma enne jääle astumist teen, peab minu jaoks õnnestuma ideaalselt. Sellevõrra rahulikum ma olen.
  • kui meid on lastud 6-minutilisele soojendusele siis ma vaatan vaid enda ette. Mõned korrad kohtunikke, kuid väldin silmsidet publikuga.
  • mul on suhteliselt chill olek ja ma võtan 6-minutilist soojendust kui treeningut, püüan mitte kiirustada ja sisendan endale rahustavaid ütlusi.
  • kui mu nimi hüütakse välja ja lähen starti, ma vaatan hetkeks ema otsa, plaksutan läbi enda jalalihased ning võtan hoo, et minna kava alguspoosi.
  • jääle sõites näen esimest korda tribüüne, kuid olen selleks hetkeks juba sedavõrd keskendunud, et ma ei registreeri ära, keda ma seal nägin. Ma kuulen aplausi, see soojendab seest, aga ma ei keskendu sellele. Ma teen ka näole tervitava naeratuse, kuid see ei tule seespoolt.
  • ma kuulen peamiselt enda hingetõmbeid. Jälgin, et need oleksid rahuikud ja ühesugused.
  • vahetult enne alguspoosi sisse võtmist ma ütlen endale ole rahulik ja mine ründa.
  • that’s it.
  • rohkem ma ei mõtle midagi ja kuna olen ära treenitud, liigub keha muusikasse kui ise. Muidugi ma jälgin, et tõukaksin hoogu ja seespoolt ründaksin, kuid muud enam mõelda ei jõua. Hetk, kus võidelda, on käes ja seda ma ka kava lõpuni teen!

IMG_9533

In general it seems quite simple. The whole competition day, I must be in a good mood. I won’t do anything to spend too much energy. Sleep much, eat little. For example this time on my competition day I had a fried egg in the morning and Light my fire smoothie from Blender during the day. I competed at 7 PM. I listen to music and communicate very little. I don’t reply to most messages, because that makes me think about them. Let’s just say I’m an egoist on my competition day. What matters to me, is myself and how I feel. If someone were to do something I don’t like, I will propably snap and tell them to leave me alone. On competition day I’m confident and know exactly how things must be. I’m also an Aries, so..

What I do when I get to the rink:

  • I don’t communicate to anyone besides mom/coach.
  • my phone is off.
  • I have calculated the exact time I need at the rink to be ready for competition and I will not go to the rink too soon.
  • I listen to music when warming up. This time my main songs were Dua Lipa-New Rules, Post Malone-Rockstar.
  • I imitate my program multiple times and visualize all my elements to perfection.
  • I try not to wear off myself.
  • everything I do before stepping on the ice, has to be near perfect and that I’ve trained for years. It keeps me calm.
  • once I’m on the ice for 6-minute warm-up I’m chill. I take that as practise and try not to rush. I look at the judges a couple times, but avoid eye-contact with audience. 
  • once my name has been called out and I’m on my way to my first pose I look at my mom/coach for a second, hit my leg muscles and take speed.
  • when skating in I look at the audience and smile. By then I’m so focused that I don’t register who are in the audience. I smile, but not from the inside.
  • before taking the starting pose I tell myself stay calm and go attack.
  • that’s all.
  • once the music starts the only thing I keep an eye on are my pushes. So I don’t skate slow. Everything else happens automatically, since I’m so well-trained.
  • I fight til the very last seconds of my program and once I’m finished, I’m empty.

IMG_4638

Keskendumise juures on tähtsaim jälgida oma hingamist ning kuulata enda keha ja mõtteid. Tuleb olla enesekindel ja heatujuline. Miski muu olulisel momendil ei tohiks olla olulisem kui sa ise.

Minu järgmine võistlus on Eesti Meistrivõistlused Tondiraba hallis 9-10.12. Ajakava leiate Eesti Uisuliidu kodulehelt. Kellel huvi mind viimast korda eestis keskendumas ja võistlemas näha, soovitan tulla.

The most important thing is to control your breathing and listen to yourself and your body. Gotta be confident and optimistic. Nothing else matters, just me.

My next competition will be Nationals Championships in Tondiraba ice rink 9-10.12. You can find the timetable at Eesti Uisuliit site. Whoever wants to see me skate and concentrate for the last time, I suggest you come.

Love to all!

Sa reisid nii palju! World-traveler goals?

Tere kõigile! Asun kohe asja kallale. Läbi aastate on tulnud mulle nii palju juhtumisi, kus tuttavad või inimesed, keda ma tean vähem, kommenteerivad, kui äge elu mul on. Kogu aeg reisin ja käin kihvtides hotellides ja näen maailma. Paras maailmarändur eks? Ning eks ma siinkohal võtan süü enda peale, sest just seda ma ka väljapoole olen alati kumanud. Olgem ausad, palju mu jälgijad neid jäähalle ikka tahavad näha? Aga ma otsustasin, et siin postituses ma jagan oma ‘uisureiside’ tagamaid ja lihtsalt seda, mida need reisid endast kujutavad.

Hi all! I’ll get straight to the topic. Over the years I’ve gotten many comments on my travels. People tell me my life is so fab for seeing all these amazing places, staying in hotels and flying around. I gotta give it to you, because that’s the exact image I put out when I go somewhere. I mean who wants to see yet another ice rink in my posts? Well sorry, but this post will be exactly that. I will show and explain what these skating trips are about and what it’s like to go to all these fab and not-so-fab places!

Esiteks on vahe kas tegemist on treeninglaagri või võistlusreisiga. Hetkel pühendun võistlusreisile, sest parasjagu ma ka ühel olen.

// Firstly, there’s a difference in those trips whether it’s a skating camp or a competition trip. As I’m on a competition trip now, I’ll focus on that.

Võistlusreis ei kesta kunagi üle 4 päeva. Mõnikord, kui koht on põnev jään ma peale võistlust lisapäevaks. Võistlustel ma käin emaga, ta on kui minu teine treener/tugi. 90% sihtkohti on erinevad linnad Euroopas ja mitte alati pealinnad. Sel hooajal on kalendris Kaunas (Leedu), Minsk (Valgevene), Graz (Austria), Varssav (Poola). Hetkel ma olen Austrias.

// A trip to a competition is never longer than 4 days. I might stay a day extra, if the place is exciting, but usually I try to make the trip as fast as possible. I travel with my mom, as she is like my coach. 90% of destinations are in Europe and not always capitals. This fall my calendar is Kaunas (Lithuania), Minsk (Belarus), Graz(Austria), Warsaw(Poland). I’m in Austria at the moment.

Võistlureis käib kiiresti. Ma ärkan hommikuti sõltuvalt graafikust 5-6 ajal. Hommikul on treening ja päeval/õhtul on võistlus. Võistluse ja treeningu vahele mahutan ma tavaliselt jalutuskäigu, uinaku ja mõned töö-või kooliasjad arvutis. Kui ma teen võistlusmeiki-soengut, mängib mul taustaks mõni sari. Ja niimoodi mõlemad võistluspäevad. Võistluspäevadel ma söön väga vähe. Kerge hommikusöögi peale treeningut ja päeva jooksul banaani/tumedat tšillišokolaadi/energiabatooni. Peale võistlus joon hulganisti vett ning söön puuvilja. Turvaline öelda, et õhtuks olen energiast tühi. Sõltuvalt graafikust leian ma alati võimaluse, et uudistada linnas, kus peatun ja näha/kogeda nende kultuuri. Võimalusel lähme peale võistlust emaga kohalikku toitu sööma ja poodidesse.

Palun. Mitte midagi muud endast võistlusreisid ei kujuta. Olles käinud niimoodi rändamas aastaid, iseloomustaksin neid reise enda jaoks sõnadega: väsimus, võistluspinged, hotellitoa voodi ja lõputult jäähalle ja seinast seina emotsioone. Rutiin on alati üks ja sama. Asja põnevus seisnebki selles, et minu jaoks on võistlemine hasart ja seda ma tegema lähengi. Kõik muu on teisejärguline. Kui lõpuks koju jõuan olen ära väsitanud enda pea võistluse analüüsimisest ja keha sellest režiimist, et olla võimalikult kerge võistlusmomendil. Ma jumaldan reisimist, aga minu jaoks võistlemine on pigem töö kui lõbu. Õnneks olen viimaste aastatega õppinud seda protsessi nautima ning koju jõuan hoolimata tulemusest positiivsete emotsioonidega. Jagan teiega ka jäädvustusi, mis kogunenud võistlusreisidelt. Aitavad paremini edasi anda tegelikkust.

A competition trip goes by so fast! My schedule depends on competition schedule, but usually my day starts around 5-6AM. I have an official practise, which is followed by a light breakfast and later during the day/evening  a competition. In between practise and competition I go for a walk, take a nap and get some work or school stuff done. Mostly just lay on my bed. When I start getting ready, I always listen to some tv-show. During competition days I don’t eat any meals after breakfast. I usually bring dark-chilli-chocolate/banana/energy bar to keep me energized, but I’m running on very low energy levels. I feel as it helps me concentrate and make sure I put my energy in right place. Evening after competition I have fruit and lots of water and as I’m propably super tired, I go to bed and just chill. After finishing competition me and mom usually go either shopping or we find a way to have some local food and experience the place we’re at.

There you go. That’s literally everything that my trips consist of. I’ve been traveling for skating for years and it’s become such an automatic routine for me. These travels consist of fatigue, competition stress, hotel-beds and countless ice-rinks with emotions from wall-to-wall. It’s almost always the same. By the time I get home my head is tired from analyzing the competition and my body has zero fuel left since I eat so little to be as light as possible on competition moment. I adore traveling, but for me these trips are more for work. I work on myself and try to do my best everytime. I love competing and I definitely have some sort of addiction for it. I’ve learnt to enjoy this job and everytime I come back home, I come with positive emotions, even if the outcome is not what I had hoped. So that’s it. I’ll share some snaps I’ve taken over the years from competitions.

Love to all!

Mõtteainet lugejaile. Some thoughts to my readers.

Miks ma eemaldusin sotsiaalmeediast?

Why did I leave social media?Iceland

Viimases postituses jagasin enda kohta fakte. Nüüd otsustasin veel sügavamale minna ja jagada teiega midagi huvitavat enda lähiminevikust. Kõik, kes teavad mind kauem kui aasta, teavad, et veel mõni aeg tagasi olin ma väga aktiivne sotsiaalmeedias. Mul oli pea 10 tuhat jälgijat Instagramis, jagasin väga palju Snapchatis enda uisumaailma telgitaguseid jm.

2016 aasta suvel sulgesin ajutiselt oma Facebooki konto ja varatalvel kadusin ma ka teistelt kanalitelt ära. Detsembri algul peale mõningat kaalumist, kustutasin ma Instagrami konto, mis oli mul pea 6 aastat. Snapchati kasutaja jäi mul samaks, kuid ka sinna ma mõnda aega ei postitanud ega jälginud teisi. Rääkimata blogist, kuhu ma ei postitanud peaaegu aasta! Võite vaid ette kujutada, kui palju vaba aega mul juurde tekkis..

In my last post I shared some facts about myself and since everyone really liked it, I decided to go a bit deeper and share something interesting about my recent past events. Whoever knows me for longer than the past years, knows that I used have an Instagram with almost 10 thousand followers, I used to share a lot about my skating life on Snapchat etc.

In 2016 summer I temporarily deactivated my Facebook account and after the fall in 2016, I stopped using my other social media accounts. After long consideration I decided to delete my Instagram account. I had it for 5-6 years. I didn’t use Snapchat and didn’t blog for almost a year.

You can imagine how much free time I got thanks to all this!

Kas see oli minulik tegu?

Iseloomult olen pigem introvert ning jagan teadlikult enda isiklikke asju vaid enda kõige lähedasematega. Mulle meeldib inimesi üllatada ja šokeerida, seega mida vähem minust ja minu sisemaailmast teatakse, seda lihtsam on seda teha.. See ei takista mul aga blogi pidamast ning kirjutada muudel teemadel. Loodetavasti paeluvad mu postitused sellegipoolest nii mees-kui naissugupoole esindajaid.

Was it like me to do such thing?

I’m an introvert and I share private matters only with close people. I like to surprise and shock people and the less people know about me, the easier it is to do that hehe. Thankfully that doesn’t stop me from blogging and I really hope my blog posts are interesting for both men and women.

Peek

Miks ma igaltpoolt ära kadusin?

Põhjuseid oli mitmeid. Isiklikke ja vähem isiklikke ning siin postituses kavatsen peatuda neil vähem isiklikel teemadel.

TURVALISUS.

Esimene mõte eemaldumiseks tuli juba mõni aasta tagasi, kui tuttava FB kontole sisse häkiti ja krediitkaardilt pirakas summa eemaldati. See oli minule kui häirekell! Uurisin asja ja tegin endale selgeks, kui kerge on säärast tegu toime panna. Suur punane tuli! Õnneks olin ja olen ka tänaseni võimalikult ettevaatlik sarnaste andmete jagamisega, kuid ei saa kunagi liiga kindel olla.

So why did I disappear?

I had many reasons. There were personal and less personal reasons and I’m gonna open up about less personal reasons. Obviously.

SAFETY.

I first had the idea of deleting my accounts, when one of my acquaintances got her credit card hacked through Facebook. BIG RED ALERT! So I learnt how easy it is to hack accounts these days and since then I’ve been very careful about personal data sharing. But can never be too sure.

TÄHELEPANU.

Mida rohkem endast postitad ja jagad, seda suurema tähelepanu osaliseks sa ka saad. Siin pole midagi üllatavat ja seda ma ka tol hetkel teadsin. Teatud tähelepanu ma naudin nagu iga normaalne inimene. Kuna spordin võrdlemisi kõrgel tasemel, siis tähelepanu käib asja juurde. Mingi hetk oli see mulle ka vajalik, sest tundsin, et sain emotsionaalselt tuge, et teha oma asja. Lisaks tundsin, et minu teod ja aktiivsus inspireerisid inimesi. See kõik oli positiivne. Mitte miski pole jäädav ning mingi hetk tundsin survet. Väljast. Natuuri poolest ei ole ma inimene, kes naudib väga sotsiaalmeedia kasutamist ning seda kõike oli liiga palju. Kui loete vähegi tuntud blogijate nõuandeid, siis teate, et nad kõik soovitavad postitada palju ja tihti. See toimib. Kuid ausalt, MA EI VIITSI! Kui sul on sedavõrd suur vaatajaskond (Instagram), siis on see paratamatu, et sa ei taha lisada halba pilti. Vaid ikkagi järgid teatud kriteeriume. Mul pole selleks sedavõrd palju aega ja viitsimist ja mu eesmärk pole kunagi olnud teenida tulu läbi sotsiaalmeedia. Siinkohal vabandan nende ees, kes väga sooviksid mind täna Instagramis jälgida, kuid mu konto on suletud ja ma ei muutu seal aktiivseks.

Ühesõnaga sain ma liiga palju tähelepanu, mis omakorda tekitas teatud surve mu igapäevategemistele. 

ATTENTION.

It’s obvious that the more you share and the more personal you get, the more attention you start getting. I can’t say I don’t enjoy some attention, I’m a human too. Especially with high level sports, it’s totally normal to get attention. I honestly did enjoy it at one point. When it was really hard to reach my level in sports, I used the attention from social media to push myself in trainings and competitions to get better. I got some sort of emotional support. I also noticed that I inspired many people and helped them become more ambitious too. That was nice and I wish I would still inspire people. Nonetheless nothing is forever and so at one point I felt a lot of pressure from the outside. Every popular blogger and instagrammer knows that you have to post often and good
content to have a growing follower base, but you know guys, I’m not that person. My true self doesn’t enjoy using social media as much and honestly adding all these ‘perfect’ photos and being super positive was just too much. I’d much rather sleep or do something else besides that..

So on that note, whoever wishes to still follow me on my Instagram, I have to apologize, because I won’t become active there and my account will stay private. 

 

PROMO/SPONSORLUS.

Kui keegi mäletab, siis oma Instagramis promosin ma kahte brändi. Need olid iluuisutaja Johanna ja Puls. Ka see oli teadlik teguviis. Ma ei soovinud muutuda kontoks, millel puudub isiksus ning lisaks ei ole mul vaja ühtki brändi promoda, sest mu eesmärk ei olnud saavutada sarnast platvormi ja teenida raha Instagramiga.

IMG_3050

PROMO/SPONSORING.

Whoever remembers my account, knows I only promoted 2 brands- figure skater Johanna and Puls. That was on purpose. I never wanted to become a promoter to different kinds of brands and I didn’t want my account to become a place, where brands can promote their products. My goal wasn’t to make money off my account

PRIVAATSUS.

Ilmselt koos tähelepanuga oli privaatsus üks olulisemaid põhjusi. Mind häiris teadmine, et minu asukohta ja tegemisi teadsid tuhanded inimesed. Võimalik, et jätan endast paranoilise mulje, kuid ma tunnen end täna kindlamini enda turvalisuses ja ka end ümbritsevates inimestes, kui mu elu on privaatne. Ma olen väga lihtne inimene ning väärtustan vaikust ja rahu. Mida rohkem elan väljapoole, seda rohkem kära tuleb ka vastu. Ma väga naudin enda elu täna, kus ma sean eesmärke vaid endale ja samuti ka täidan neid vaid endale. Ma ei kahtlegi selles, et on inimesi, kes mind hukka mõistavad, kuid mulle läheb see sedavõrd vähesel määral korda, et ma ei mõtle sellest. Ja seda paljuski tänu sellele, et ma teen oma asja enda moodi. Ma ei lähtu kindlatest reeglitest või normaalsusest.

PRIVACY.

Along with attention, this is one of the most important reasons. I was so disturbed by the fact that through my accounts people could know my activities and locations all the time. I might sound paranoid, but I just feel so much more confident about the people I talk to and my surroundings when I have almost full control about who knows what about me. In other words, I’m a very simple person – I like calm and serenity. The more I live for the outside, the more noise I get on the inside. I really enjoy my life today, when everything I do, I do for me and not for an application. And no doubt there’s a ton of people who don’t agree with me and they don’t have to, because I don’t think about that. I don’t think about it, because I do my own thing in my own way.

SUHTLUSED.

Ma olen vanakooli inimene. Mulle meeldib mõelda sellest, et kõigil tasanditel suhtlused arenevad reaalses elus, mitte virtuaalses. Ma ei taha, et inimene läheks mu Instagrami ning teeks minu postituste põhjal järeldused sellest, kes ma olen. Mulle meeldib mõelda teisiti ja kuigi tänapäeval sellised suhtlused tekkima ja arenema on palju keerulisemad, tunduvad nad mulle tõelisemad ning mulle meeldib kõik, mis on tõeline.

RELATIONSHIPS.

I’m an old school person. I really like to think that a relationship on any level is made in the real world and not virtually. I hate the fact, that people nowadays go on social media, scroll through your life and think they know you and make assumptions. In many times they are not wrong, but that makes life too easy. I like to think a bit differently and I know it’s so much easier to make friends online, but I just like everything more real, so I prefer meeting people in real life. Making my social media private, has allowed me to do so.

Aga miks mitte täielikult ära kaduda sotsiaalmeediast?

Ka seda kaalusin, isegi proovisin. Kuid ei õnnestunud. Ja seda mitte seetõttu, et ma poleks tahtnud. Kuid ma pidin tulema oma roosast pilvest välja ja leppima reaalsusega. Mulle on oluline hoida teatud määral ühendust maailmaga läbi sotsiaalmeedia. Lihtsad asjad nagu näiteks ülikool. Mitmed kursuse grupid on Facebookis ning õppejõud ei olnud vaimustatud sellest, et saata mulle eraldi kogu info e-mailile.. Samuti ka üritused ja kõik mu tuttavad välismaalt. Olen üks neist, kellele meeldib e-maile kirjutada, kuid paljudes olukordades saab vastuse kiiremini läbi mõne suhtlusrakenduse.

So why not completely fall off the face of social media world?

Hands down I tried. I really did. But that didn’t work out. And not because I didn’t want to. I just needed to step out of my comfort zone and realize that there are so many simple things why I need social media. For example my tutors in university were not so thrilled about the idea of sending school material on my e-mail, while everyone else gets it from a Facebook group.. Also all the events and all my friends from abroad. I like writing e-mails, but I’ve learnt that with some things it’s easier to Snap, Text or IMessage. 

Kui palju ma võrreldes varasemaga kasutan sotsiaalmeediat?

Kordades vähem. Figuratiivselt on raske mingit numbrit välja tuua, kuid ma ei postita enam Instagrami, ma ei tegele enda promomisega ja ainus koht, kuhu ma aega panustan on see blogi. Ka hetkel, kus ma seda postitust kirjutan ma olen 10 km kõrgusel Pariis-Kopenhaagen lennul. Kasutan aega otstarbekalt.

How much do I use social media compared to before.

A lot less. It’s difficult to put a number on it, but I do spend a lot less time thinking about it and a lot less time on meaningless thins. I don’t promote myself anywhere anymore, so I spend time on social media, just to kill time sometimes. I’m on a flight from Paris right now, so it’s a good time to write this post.

Kui palju ma puutun kokku avaliku eluga?

Umbes sama palju kui varem. See hulk on väga väike. Kui ma kuskil võistlen, minust kirjutatakse. Aegajalt ilmuvad aritklid uisutamise teemal ja teinekord olen ma meedias seoses mõne Eesti Olümpiakomitee projektiga. Viimati võitlesime kiusamise vastu. IMG_1176

How much am I in the public eye?

About the same amount as before. Which is very little. Whenever I compete, that’s usually in the local media. Sometimes there are some skating related articles. Whenever I join a project for the Estonian Olympic Committee, we ususally have a press release too. Last time we fought against bullying.

Kas ma olen täna õnnelikum?

Jah.

Sotsiaalmeedia ei oma kontrolli mu elu ega ka mu karjääri üle. Varem oli hetki, kus tundus, et nii see oli. Minu sissetulek ei sõltu ühestki rakendusest, samuti ka minu suhtlused. Kindlasti tunnen end turvaliselt, ja sellest ju kõik alguse saigi.

Am I happier?

Yes.

Social media doesn’t control my life or my career. Although I do remember moments from my past when it felt like it did. My income doesn’t have anything to do with social media, neither do any of my relationships with people. I do feel safer and that makes me happier!

Lisan, et põhjusi oli ka teisi, kuid ma ei taha teid koormata ning ma usun, et need mõtted, mis kirja panin, kõnetasid nii mõndagi teist ja loodetavasti saite mõtteainet!

Of course there were other reasons too, but I don’t want to burden you all. I just hope you all got some answers and some material to think about!

Love, Jo

Puls girl for 28 months.

Puls girl

Mida te minust veel ei tea..

What you don’t know about me yet..

Alustuseks aitäh kõigile neile, kes mu blogi natukenegi jälgivad. Selleks, et me paremini läbi saaksime, otsustasin teiega jagada 11 fakti enda kohta, mida kuskilt sotsiaalmeediast ja internetist minu kohta ei leia!

First of all thanks to everyone, who actually read my blog! For us to know each other better, I decided to share 11 facts about me, which you can’t find from anywhere on the internet! 

  1. Ma hakkasin käima uisutrennis, kui olin 5-aastane, sellest ajast saati ei ole ma olnud uiskudeta rohkem kui 1 kuu. / I have been skating since I was 5 years old and I have never gone more than a month without putting my skates on.
  2. Ma pole enda juukseid värvinud. Mu juuksed on loomulikult heledad ning ainus, mida juuksuris teen on otste lõikamine. Kunagi väga ammu proovisin tumeda värviga otsi teha, kuid see oli ühekordne värv. / I don’t dye my hair. They are naturally light or dark blonde and all I do at the hairdresses is cut the ends of hair.
  3. Ma räägin igapäevaselt eesti, inglise ja vene keeles ning ma mõistan algaja tasemel hispaania keelt, küll aga rääkides tekib tõrkeid. / I speak Estonian, English and Russian fluently and I understand the basis of Spanish, though I’m not good at speaking in Spanish.
  4. Ma teen bakalauruse kraadi Tallinna õiguskoolis (TTÜ all) Rahvusvahelise õiguse erialal. / I study in Tallinn Law School, specializing in International Law BA.
  5. Olen üks Pulsi tiimi kauaaegsemaid liikmeid. Liitusin Pulsiga 2015 kevadel! / I have been a member of the Puls team the longest, I joined in 2015 May!
  6. Ma olen uisutamise tõttu elanud lisaks Eestile ka Venemaal, Ameerika Ühendriikides ja Kanadas. / Due to skating in addition to Estonia I have lived in Russia, United States of America and Canada.
  7. Elan võrdlemisi aktiivset elu ning enda aktiivseima päeva käigus kõndisin 45000 sammu. / Most steps I’ve taken in one day was 45000 steps.
  8. Käidud reisisihtkohtadest on seni lemmikud Vancouver (Kanada), Island, USA, Norra, Maldiivid. / My favorite travel destinations I’ve been to so far are Vancouver(Canada), USA, Iceland, Norway, Maldives.
  9. Mu lemmikvärvid on valge, punane, kuldne. / My favorite colors are white, red, gold.
  10. Juhul kui ma eestis ei elaks, elaksin ma USAs, Kanadas, Šveitsis. / If I wouldn’t be living in Estonia, I’d be living in USA, Canada, Switzerland.
  11. Signature words I remind myself everyday – positivity, faith, honesty, passion, love, money, goals, strength, big picture.

Johanna

On ice

On ice

A holiday in Finland?

Soome-aitäh! Finland-thank you!
Dip

Kes meist ei oleks käinud Soomes? Vantaa lennujaamas vahemaandumine, Levil suusatamas, Rovaniemis jõuluvana juures ja Helsinkis lõunasöögiks? Levil ma küll suusatanud ei ole, kuid see-eest olen ma igal pool Soomes uisutanud.

After sunset

Siiani pole mind Soome köitnud.. kuid möödunud nädalavahetusega see muutus. Mu parim sõbranna käis mul külas suve algul, seega otsustasin minna külla tema kodumaale. Veetsin 3 päeva Savonia piirkonnas Kesk-Soomes. Tallinna lennujaamast saab sinna 3 tunniga, vahemaandumisega Helsinkis! Kuigi kohapeal tervitas mind vaid 8 kraadine karge õhk ja suhteliselt kõle ilm, siis sellest hoolimata kogesin ma esmakordselt tõelist Soomet. Imeline loodus, järvemaja, loendamatult palju järvi, tünnisaun, tähistaevas ja 0 turisti!

Cave

Miks minna?

Kui otsid eraldatust ja rahu, siis see koht on ideaalne. Käisime looduslikus järveveega SPAs ning ööbisime järvemajas. Matkasime ning kokkasime Soome rahvustoitusid. Ei mingit meiki, glamuuri. Ma pole vist ammu nii südamest naernud, kui seal. Ma poleks arvanud, et seda ütlen.. Kuid ma väga ootan, et minna tagasi.

Hike

My first holiday in Finland.

Who knew that traveling 3 hours from Tallinn airport across Finland will give me the perfect holiday for my body and head. Hands down to Finnish cuisine, countless lakes and forests, cold, but fresh air, lake-house, barrel sauna and night sky with millions of stars

What’s special about central Finland?

There are thousands of lakes in central Finland and it’s perfect for a simple holiday. No glamour or luxury. There was about 8C when I was there, but that didn’t ruin anything. We stayed at a lake-house just by a lake, at night went to the sauna and barrel-sauna, swam in the lake, went hiking, cooked Finnish cuisine and just enjoyed the company. We didn’t feel the need to check our phones, because honestly it just felt like I was millions of miles away from home! There were also no tourists and in general not many people. Can’t think of a better way to spend a weekend in Finland. Whoever said Finland is truly magical- was right.

 

 

Mökki. Mökki.Mökki

On soome keeles suvemaja. Allpool mõned pildid kohast, kus ööbisime. Pildid räägivad enda eest, kuid tegemist oli tõepoolest maagilise kohaga.
Mökki is a Finnish word for a summer cabin. That’s where Finnish people go to spend their summer holidays or just a day off. If you ask me, I could live in a house like that! Posted a couple photos for you to see. I think you get the calming vibe even through photos. 

 

Love, J

Peace

 

 

 

 

 

 

Una Espana por favor!

Port de Portals


Hei kõigile! Hey all!

Käisin augusti algul Hispaanias. Minu jaoks oli tegemist erilise reisiga, sest olen viimased 15 aastat reisinud peamiselt uisutamisega seoses või käinud puhkamas perega. Seekord aga tekkis plaan väga ootamatult emotsioonidest tulenevalt. Otsisin reisikaaslased, ostsin pileti ja planeerisin 3 päeva tegevusi, et puhkusest viimane võtta!

As I said in my last post I went to Spain recently. It was a special trip to me, because for the past 15 years I’ve mainly traveled for skating or a family holiday. This time the decision to go on holiday came out of nowhere. Found people to go with and got the ticket. It was only gonna be a 3-day trip, so I wanted to organise as much as possible.

Kus-Mis-Kuidas? Where-What-How?

Otsustasin Mallorca kasuks. Tahtsin kindlasti minna saarele, kuhu saaks kiiresti. Ma ei ole seal kunagi käinud ning kuna ma peohunt ei ole, siis mind ei tõmmanud väiksem naabersaar Ibiza. Skyscanner.com’s ostsin 150€’ga Norwegian air lennu Helsinki-Mallorca ning minu õnnistuseks klappisid ka Tallinn-Helsinki ajaliselt. Koos ma ei saanud lendusid osta, kuna lendude vahe oli alla 1h ning selliseid pileteid koos ei müüda. Õnneks lendasin käsipagasiga, seega ei muretsenud lühikese vahe pärast. Reede hommikul kell 6 lendasin ära Eestist ja juba kell 10 olin Mallorca rannas! Geniaalne.

Decided to go to Mallorca. I definitely wanted to go to an Island, because it just feels more deserted and different. Also Mallorca is really easy to get to. I got a ticket from Skyscanner.com for 150€. It was Helsinki-Mallorca-Helsinki. Then in addition I was lucky that Tallinn-Helsinki-Tallinn flight times matched, so I got that ticket too. Left Friday morning 6AM and by 10 I was already on the beach in Mallorca. Brilliant!

Heli

Kohapeal. On the spot.

Tahtsin näha võimalikult palju Mallorcat, mistõttu kahel päeval rentisime skuutrid ja ühel päeval ühe väikese nunnu Fiat Cabrio. Reede sõitsime ringi Palma kandis. Iga kord kui hakkas palav keerasime randa ja käisime ujumas. Olen teadatuntud lennufanatt ning teiseks hommikuks olime broneerinud helikopteri lennu, 40 minutit Bell kopteriga. So worth it! Lendasime üle terve saare ning ilma selleta, ei oleks reisikogemus olnud see, mis ta oli.

Wanted to see as much as possible, so we rented scooters for 2 days and then a cute little Fiat Cabrio for one. First day we drove around Palma area. Every time we got hot, we turned to dive into a beach. For the second day I had booked a helicopter flght with Bell. 40 minutes and we basically saw the whole island! So worth it!

Palma on tüüpiline hispaania arhitektuuriga ilus ja ajalooline linn. Kirikud, kohvikud, poed, purskkaevud, palmid ja puud. Ilus, kuid mind sedavõrd ei paelunud, et seal palju aega veeta. Palmast mööda rannikut läände liikudes on aga mitu ilusat jahisadamat nt Port de Portals, kus lõunat süüa/poodelda.

Palma is a typical Spanish architectural beautiful and historical city. Churches, cafes, shops, fountains, palms and trees. Beautiful, but I wasn’t so charmed, since I’ve seen many Spanish cities. If you keep driving from Palma on the west coast, there are many beautiful ports like Port de Portals with shops and restaurants.  

Royal Beach Club

Royal Beach Club

Rannad Mallorcal ei ole tühjad. Tuleb lihtsalt õigetesse kohtadesse sattuda. Meie tegime ainult viimase päeva rannapäeva. Olime oma elamiskoha lähedal Les Meravelles rajoonis. Kuigi ma ei naudi ülerahvastatud randu, siis too on piisavalt suur ja lai, et inimesed ei ole üksteise otsas kinni. Näiteks Alcudia piirkonnas sõime lõunat Royal Beach Club‘s, kuid seal randa küll ei tikkunud. Alcudia piirkond on tuntud ka lohesurfi poolest, mistõttu tuult oli ka seal rohkem. Randadest soovitan lõunarannikut. Põhjarannikut lohesurfiks. Ida-ja läänerannikul kogeb rohkem metsikumat kaljust rannikut. Mina tahtsin kindlasti kaljult alla hüpata. Minu jaoks tegemist iga kord eneseületusega. Mallorcal on selliseid kohti mitmeid, meie käisime Calo des Moro’s. Lisaks kaljudele on seal ka koopad, kuhu said lihtsalt sisse ujuda.

Loodus on ilus. Väga ilus Mallorcal. Eriti kaunis on läänerannik Deia piirkond. Armsad väikesed linnad ja söögikohad ja imeilusad vaated, eriti päikeseloojang. Kes sinnakanti läheb, siis restoran El Olivo is a must! Üks romantilisemaid restorane, kus olen elus käinud!

Beaches are not empty in Mallorca. For privacy you have to drive to different places. The only beach I enjoyed was around where we lived in Les Meravelles territory. For example Alcudia area where we had lunch in Royal Beach Club was so overcrowded and windy. Alcudia area in general is a good spot for windsurfer. For cliffjumping I recommend Calo des Moro. It had some cool caves to swim into also. And if you go there by car, you can totally avoid the street signs and drive all the way to the entrance and park there. At least we didn’t get a ticket hehe.

Mallorca in general is beautiful and has very many different sightings. East and west coast have wilder nature and more to explore. My favorite place to dine and watch the sunset was Deia area. If you go there, definitely visit the restaurant El Olivo! Very romantic.

Tennis

Ilmselgelt ei jõua 3 päevaga ka väiksemaidki kohti avastatud, kuid ma arvan, et nägin päris palju. Kui ma kunagi tagasi lähen, siis pigem mitmeks nädalaks. Rendiksin villa ning ilmselt veedaksin rohkem aega Deias, plaaniksin tennise ja golfitrenne ning naudiksin sealseid restorane ja erinevaid looduslikke randu!

Obviously you can’t experience the whole island in 3 days, but I think I saw quite a lot. Whenever I go back there, I would rent a villa and spend time in Deia. I would definitely check out their tennis and golf courts too.

Love to all!

 

Kus on Johanna? Where’s Jo?

IMG_8924

 


Oh well, ei teagi kus alustada ja olen kindel, et keegi teist(need kaks lugejat, kes mul veel on) ei soovi lugeda pikka romaani sel teemal, miks mind pole täpselt 11 kuud siin blogis olnud!

Olulised asjad ennekõike. Jah ma olen suuremas mahus eemaldunud sotsiaalmeediast. AGA mind ja mu tegemisi saab endiselt jälgida Snapchatis – johannaallik ning siin blogis. Minuga saab ühendust kõige kiiremini läbi e-maili allikjohanna@gmail.com. Mul on umbes 728 postitust, mida siia blogisse teha, ja olen otsustanud need kõik ära teha.

Dear readers(the 2-3 readers I still have left) I am back now. Long story short I took a break from social media, but you can still follow me on my Snapchat – johannaallik and in this blog. You can get in touch with me through email allikjohanna@gmail.com. I have so many posts that I want to post here, so starting now!

Kes ma olen täna?

Näpud on täiesti roostes ja ausalt öelda on natuke imelik ka endast kirjutada, aga soovin, et saaksite minuga taas tuttavaks.

Olen noor iluuisutaja. Uisutanud 5ndast eluaastast ning võistlen üle maailma ja kuulun eesti paremikku. Treenin iga päev. Lisaks uisutamisele õpin Tallinna Õiguskoolis rahvusvahelist õigust ning aastast 2016 olen ka Eesti Olümpiakomitee sportlaskomisjoni liige. Samaaegselt püüan elada normaalse inimese elu, loon väga aeglaselt karjääri ettevõtlusvaldkonnas ning õpin õigust. Lisaks on mul hulganisti pisikesi uisutajaid, keda ma igapäevaselt treenin ja eluks ette valmistan. Ühesõnaga minu päev koosneb suuremalt jaolt uisutamisest, töötamisest ja õppimisest. Vabal ajal kuuluvad mu hobide ja huvide hulka tantsimine, tennise-ja golfi mängimine, autoga sõitmine, kokkamine ja kinos käimine. Ma elan eestis, kuid reisin igal võimalusel!

Who am I today?

My fingers are really rusty from not writing. I’ll try to warm up fast. Let’s get reacquainted.

I’m a young figure skater. Been skating since I was 5 and I compete all over the world representing Estonia. I’m in the top in Estonia. I do train every day, but that’s not all I do. Besides skating I study international law in Tallinn Law School and since 2016 I’m also the member of Estonian Olympic Committees athletes commission (we do important stuff there). I’m also trying to be somewhat entrepreneur. I’m only getting started and I can’t say that it’s paying off yet, hehe. Although what I do love, is coaching. I have many little figure skaters, who I train daily and prepare for life. I do freeze my toes off, but they give me so much positive energy and I guess I’m good with kids..? So long story short my every day life consists of skating, training kids, working, studying.. In my free time I play golf/tennis, cook, go to the movies, or do whatever normal people do. As a professional athlete, normal life has always been a bit unknown to me, so trying to get used to it. I also travel whenever I get a chance, so hoping to post many travel posts here.

Espana?

Nii palju siis minust. Olen paari päeva pärast tagasi, seniks aga nautige minu viimase sihtkoha – Hispaania videot. Olen videot natuke lõiganud, mistõttu kvaliteet ei ole see, mis võiks olla! Leidsin pileti 150€’ga ning ajasin sõbra jalule ja paari nädala pärast lendasime 4ks päevaks Hispaaniasse. Organiseerisin võimalikult palju tegemisi, et palju kogeda ja wow. Reis tundus, justkui oleks kestnud 4nädalat! Teinekord kirjutan pikemalt sellest.

So that’s about it. I’ll be back in a couple days to write about my last destination -Spain. I found tickets for 150€ and made my friend come with me. Couple weeks later we flew there for 4 days and wow that trip was amazing! I organized as much as possible to see and experience and I gotta say, I was pleasantly surprised. Enjoy the video and I’ll be back later with some more details about my trip and what kind of deal I got on it! Check out the video below. It was originally longer, but I cut it a bit, so it’s not the best quality:).