World Figure Skater

Ja ongi kõik! That’s it!

Jah, tõepoolest võtsin ma 2 kuud, et toibuda kõigest, mis toimus detsembris. Ilmselt saavadki mind mõista vaid tippsportlased, kes on samuti pidanud oma  sportlaskarjääriga lõpu tegema. 2 kuud on isegi lühike aeg, et kõike olnut seedida. Kui muretsesite, siis pole tarvis – olen õnnelik! Teemasid, mida enda lugejatega jagada on mitmeid. Küll aga olen ma enim saanud küsimusi, et mis edasi? Kas sa ei igatse uisutamist? Kas sul on nüüd väga palju vaba aega? Kuidas teada, et on aeg liikuda edasi?

Otsustasin, et kirjutan tänases postituses neil teemadel. Olles üles kasvanud uisutamisega, ei suuda ilmselt miski mind jäähallist eemale kiskuda. Ma treenin endiselt, küll aga tunduvalt vähem. Vaid iseenda jaoks. Jäähallis olen ma iga päev ja treenin lapsi, konsulteerin, abistan ja mõtlen, mida teha, et arendada seda ala edasi. Uisutamist kui tippsporti ma ei igatse. See etapp sai läbi, ja midagi igatseda enam ei ole. Tegin kõik, mis sain.

Ma keerasin elus uue lehe ning alustasin hoopis teistsugust elu, kui varem. Selleks, et minu postitusest oleks lugejatele ka natuke kasu, panen kirja mõned küsimused, mida ma endalt korduvalt küsisin, enne kui langetasin otsuse edasi liikuda.

Kõigile teadmiseks, et otsus, et lõpetada detsembris uisutamine, oli langetatud augustikuus. Sügisel kujutasin vahepeal ette, et ka jätkata 2018, kuid need olid pelgalt mõtted. Seega esimene õppetund: 10 korda mõõda, 1 kord lõika! Ausalt. Elulisi otsuseid tuleb kaaluda. Muidugi teinekord sekkub elu ning me ei saa planeerida kaaluda, kuid kui on vähegi võimalik, palun kaaluge.

Mina küsisin endalt järgnevaid küsimusi:

  1. Miks ma tahan lõpetada?
  2. Mida tähendaks minu jaoks ala jätkamine?
  3. Mida ma teeksin edasi?
  4. Kas ma olen õnnelik?
  5. Mis on mu edasised eesmärgid?
  6. Kas ma olen valmis pühenduma spordile veel pikemalt?
  7. Kas ma olen õnnelik?
  8. Mille eest olen tänulik?
  9. Milliseks inimeseks tahan kasvada?
  10. Kui lõpetan, mis plaan edasi?

Ülimalt oluline kogu selle protsessi juures oli see, et oleksin täiesti aus iseendaga. Tahtsin öelda üht, aga sisetunne oli teine. Korralik karussell. Kuid jah, minu jaoks oli breaking point see, et ma sain aru, et see ala on lihtsalt end ammendanud. Õnnetunne, mida uisutamine pakkus, ei kaalunud üle seda, et alustada spordile järgneva eluga! Seda ilmselt mõistavad vaid tippsportlased, aga see on nii. Kõik on teisiti! Ma harjun siiani enda eluga, aga seni on kõik põnev olnud ja ma olen rahul enda otsusega.

Mida ma siis teen? Nagu mainisin abistan ma uisutajaid jäähallis, ma käin ülikoolis ja ma töötan turunduse ning riidedisaini alal ja lisaks on mul hobisid millega tegelen. Mul on ka mitmed projektid, mida püüan ellu viia. Mul on tegemisi iga päev ja hetkel lõppu ei paista. Mul on tõsiselt vedanud, et nii palju tegemist on!

Seega kõik, kes te hetkel pole enda eluga rahul, julgustuseks ütlen, et ka mina polnud päris rahul ja kindel enda elus pool aastat tagasi. Kõigil on neid aegu, kus end otsime. Mind aitasid need küsimused ja korralik mõttetöö. Keegi sind juhendada ei saa, kui sa ise. Ennast peab enim kuulama. Järgmises postituses mõtlesin jagada neid vastuseid, mida olin pannud kirja, mis aitasid mul otsust langetada:)!

So to all my English speaking followers I will make it shorter, but keep the point. I honestly think I write better in English..

This post I will write the tips I used to decide on whether to continue figure skating or no. I did this my whole life, so it’s for sure the biggest part of me! It took me awhile to make the final decision and even though I quit in December, the decision was made in August. I had second guessing in September, but that didn’t change my mind.

So what I did the whole time was that I kept asking myself questions. I tried to be completely honest to myself and even critizise myself to make sure that whatever I decide, I will know how to move forward. I’m the person who always needs to have a plan. Doesn’t matter if it’s a plan for the week, as long as I know what I’m doing tomorrow. I think that due to being such a strict athlete, I can’t really live as a bohemian and need some sort of security in my life. 

Questions I kept on asking myself:

1) Why do I want to quit?

2) What would it mean, if I were to keep going in this sport?

3) What would I do next?

4) Am I happy?

5) What are my goals for the future?

6) Am I ready to dedicate more years to this sport?

7) Am I happy?

8) What am I grateful for?

9) Whats the person like I want to grow into?

10) If I were to quit, what’s next?

So honestly I did get questions to all of these questions, it wasn’t easy, but I did and honestly I can say I’m happy and I know I did the right thing. I will share my answers in my next post.

Meanwhile I can say that today I’m a busy bee. I have my university, I teach skating, I work in marketing and sports fashion design and I have couple projects/dreams I want to bring to life. I feel free and I love having free time and not having to skate every day. But I still train and keep myself in shape. 

So to anyone who was reading this and is struggling with a decision on what to do in their life, maybe try asking these questions from yourself and maybe they will help you figure out where to go in life? In the end society will judge us anyway, whatever we do, so better to start living to ourselves today!

BYE-BYE! Photo taken after my last competition:).