Fuel Your Ambition

Let food be thy medicine

HippocratesQuote

Juba kaks ja pool tuhat aastat tagasi õpetas arst Hippokrates:”Olgu toit sulle ravimiks ja ravim sulle toiduks”. Ta uskus looduse tervendavasse jõusse, mis koosnes õigest toitumisest, värskest õhust (liikumisest), puhkusest ja unest. Kõik need uskumused ja tõekspidamised kehtivad ka praegu.

Paar nädalat tagasi avaldas Tervise Arengu Instituut “Eesti toitumis- ja liikumissoovitused 2015”, mis kahjuks sai meedias suhteliselt vähe kajastust. Arvestades, et mitmekülgse toitumisega on võimalik ennetada mitmeid haigusi ja riik võitleb pidevalt kõrgete kulutustega tervishoius, siis võiks ju suunata otsik rohkem ennetatavatele tegevustele….oh well c ́est la vie.

Eelmised riiklikud toitumis- ja toidusoovitused, mis põhinesid peamiselt Põhjamaade eeskujul, avaldati aastal 2006. Uuendamine ol vajalik selleks, et pidada sammu kaasaegsete tõenduspõhiste seisukohtadega. Arvestades aga väikeriigi võimalusi, on meil piiratud nii alusmaterjalide koondamise kui ka nende läbitöötamiseks vajalik ressurss. See on põhjuseks, miks me oma toitumissoovituste uuendamisel toetume koostööle Põhjamaadega, võttes sellegipoolest arvesse Eesti sotsiaal-majanduslikku konteksti.

Riiklike toitumissoovituste eesmärk on anda inimestele teadus-põhised eeldused võimalikult heale tervisliku seisundi hoidmisele ja katta sellega peaaegu kõik elanikkonna rühmad. Riiklikud soovitused ei pea tegelema üksikisikute või üksikute gruppide isiklikke eelistuste, suhtumiste, hoiakute ja teiste väga piiratud suunitluste käsitlemisega. Eesti toitumis- ja liikumissoovitused on koostatud eesmärgiga luua eeldused heale tervislikule seisundile suurtele elanikkonna rühmadele. Soovitused on eelkõige kliiniliselt tervete inimeste rühmadele, kelle kehalise aktiivsuse tase on erinev (v.a võistlussportlased).

Materjal on vabalt kättesaadav Tervise Arengu Instituudi kodulehel (www.tai.ee) või klikates siia —> Eesti toitumis- ja liikumissoovitused 2015

Hiljuti avaldas Tervise Arengu Instituut pildi näol ka rahvastiku toitumise uuringu ehk mida tegelikult eestlane igapäevaselt sööb.

TAI

Vasakul on soovituslik toidupüramiid, mis näitab visuaalselt nädala toidukoguseid umbes 2000 kcal-i suuruse päevase energiasoovituse (väheaktiivne naisterahvas) juures, mis aitab toituda tervislikult ja tasakaalustatult. Püramiidi alumises osas on need toidugrupid, mis peavad moodustama kõige suurema osa meie menüüs ning ülemises need, mida peaks sööma väiksemates kogustes.

Võrdlemaks soovitusi tegeliku tarbimisega, koostati rahvastiku toitumise uuringu andmete põhjal ka sellise toidupüramiidi, mis näitab keskmise Eesti elaniku tegelikku toidulauda. Pilt on üsna nukker…it looks like a desert (not dessert!).

sad kitten is sad

Muidugi on arusaadav, et kõik ei saa lubada endale rikkalikku toidulauda, kuid sageli ei pööra me tähelepanu oma toitumisharjumustele ega mõtle sellele, on see toit meie organismile kasulik või hoopis kahjulik. Tihtipeale allume hoopis oma keha provokatsioonile ja sööme seda, mis ette juhtub või mis tuju hetkel on. Tänu “emotsionaalsele söömisele” (vähemalt üks faktoritest) on maailm jõudnud olukorda , kus ülekaalulisus on suurem probleem kui nälgimine. Teadliku ja järjepideva lähenemisega on kindlasti võimalik kujunenud harjumusi muuta.

emotional eater

Never ending self-destructive cycle of a emotional eater

Meie organism töötab toidul niisamuti nagu auto bensiinil. Üldjuhul me ei tangi autot salakütusega, kuna soovime, et mootoril oleks võimalikult pikk eluiga. Niisama on ka inimese kehaga. Mitmed haigused on tingitud toitumisharjumustest. Tavapäraselt hakatakse enda vastu huvi tundma alles siis, kui haigestutakse. Õnneks meie organism suudab üllatavalt kaua taluda igast jama ja andestab päris palju mööda panekuid, kuid mitte igavesti.

Kui nüüd tulla tagasi toidupüramiidi juurde, siis tähelepanelikum lugeja juba nägi, et eestlase toidulaualt on kõige rohkem puudu värsket toitu ehk puu-ja köögivilju. Soovitatav on iga päev tarbida vähemalt viis portsjonit (~500gr) erivärvi puu- ja köögivilja kombinatsioone. Siia alla ei kuulu kartul, avokaado, oliivid, puuviljadest-marjadest moosid, nektarid ja mahlajoogid. Väiksema portsjonite arvu korral ei pruugi sa piisavalt saada vajalikke vitamiine ja mineraalaineid ning vett, samuti võib väheseks jääda päeva jooksul saadavate kiudainete kogus. Puu- ja köögiviljade haigusi ennetavat toimet on täheldatud just vähemalt nii suurest tarbimiskogusest päevas.

Patrick

Puu- ja köögiviljades sisalduvate ainete kaitsvate omaduste mehhanismidena on loetletud näiteks antioksüdantide aktiivsust, immuunsüsteemi toetamist, mõju vere kolesteroolitasemele, vererõhu alandamist ja antibakteriaalseid omadusi. Rohelised, oranžid, kollased ja tumedad marjad ning tsitruselised sisaldavad antioksüdante, karotinoide, flavonoide, seleeni, E- ja C-vitamiini, on rikkad B-vitamiini poolest. Kollased ja oranžid köögiviljad, puuviljad ja marjad hoiavad immuunsüsteemi tugeva ja hoolitsevad korras südame ja nägemise eest.

Üleliigselt, aga keskmine eestlane tarbib punast töödeldud liha, suhkrut ja maiustusi. Näiteks lisatud suhkrutest, nagu lauasuhkur, tohiks saada maksimaalselt 10% päevasest energiast, ideaalis kuni 5%, mis teeb 2000 kcal juures vastavalt 50 g või 25 g lisatavaid suhkruid päevas. 25 g suhkrut on umbes 6 TEElusika täit (sh toidu magustamiseks kasutatud suhkur, nt maitsestatud jogurtid). Tervise Arengu Instituudi toitumissoovitused ei keela lisatava suhkru tarbimist ehk aeg-ajalt võib ikka endale magusat lubada, aga oluliselt vähesemal määral kui praegu seda tehakse….so as always everything in moderation.

Järgmises postituses kirjeldan, mida mina igapäevaselt/nädalaselt söön….be prepared for foodporn!

Instagram foodporn

So in the mean time….Eat those fruits and veggies!

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *