Sporty beauty

Minu poolmaratoni kogemus!

imag2241

Hei!

Rõõm on pärast nii pikka pausi avastada end sellel leheküljel. Tuleb tunnistada, et viimased poolteist kuud on möödunud minu jaoks kuidagi nii, et kõik blogidega ning Youtubega seotud asjad on jäänud kõrvale. Aga kuna hetkel on toimumas suur kolimine ja ma vahetan praeguse ühetoalise korteri natuke suurema päris oma kodu vastu, siis toimetamist ja asjade pakkimist/vedamist on palju. Loodan, et mõistate ning luban edaspidi olla aktiivsem nii siin kui ka oma teises blogis(link).

Enne kui jagan teiega oma poolmaratoni kogemust, tahaksin teha ühe suure virtuaalse kummarduse SEB Tallinn Marathoni korraldajatele ning kõigile, kes selle toimumisele kuidagigi kaasa aitasid. SUPER!

Mõte osaleda poolmaratonil tekkis juba aasta alguses, kevadel, ning maikuus end ära registreerisingi. Kõik, mis jäi registreerimise ning tänase päeva vahele on lausa piinlik. Korduvalt tabasin end mõttelt, et milleks mul seda vaja on, kui ma isegi selle nimel trenni teha ei suuda. Peamine põhjus, mis tõmbas trennile vee peale, oli tervis, mis pidevalt andis migreeni näol endast märku, lisaks veel töö, mis röövis suure osa ajast. Viimane jooks (hädavaevu 10km) oli kuus päeva tagasi. Tunne enne tänast starti polnud kuigi kindel, närv oli nii suur, et hommikul käis toit suus ringi ja kõhus keeras.

Suurim hirm poolmaratonile minnes oli tervis, ma mõtlesin pidevalt, et mis siis kui ma ükshetk lihtsalt kukun kokku või kui jalad nii krampi löövad, et enam edasi minna ei saa. Rajal olles nägin seda mitmeid kordi, ühele neiule püüdsin ka ise abi pakkuda, kui nägin, et ta vaevu liigub ja näost ära oli. Kahjuks või õnneks ta mu abi ei vajanud ning ka mina sain edasi liikuda. Võtsin igas joogipeatuses ühe vee, mille kallasin omale pähe ning ühe spordijoogi. Siit ka soovitus, võtke alati nokamüts või pearätt nii pikale distantsile kaasa, päike on septembris veel üsna intensiivne ning just 12-15ni kuumutab kõige tugevamalt. Nokamüts oli tõesti ainus asi, millest tänasel jooksul puudust tundsin.

Täna oli minu päev ning suutsin terve distantsi läbida joostes, ka joogipeatustes jõin jooksu pealt. Ajaliselt panin omale eesmärgi läbida vähemalt 2 h 30 minutiga, eeldades, et pool distantsi kõnnin. Lõplik aeg 2h 09min 51sek. Minu jaoks täiesti uskumatu ja tunnet, mis mind kogu raja ajal valdas, ei saa sõnadesse panna. Kõik mu ees ja kõrval jooksvad inimesed andsin motivatsiooni tõsta tempot ning pingutada rohkem. Ning see emotsioon, kui täiesti võõrad inimesed sind nimepidi ergutavad, võrratu 🙂

screenshot_2016-09-11-21-46-33_1

Lükka end rajale tagasi!

IMG_0079

Poolmaratoni ehk 21,1 km läbimine on mind kummitanud juba keskkooli klassidest alates. Õigemini sealt algaski minu armastus jooksmise vastu ja sellest ajast peale olen seadnud omale järjest suuremaid eesmärke. Senini olen osalenud mitmeid kordi J.Jaansoni kahe silla jooksul, SEB Maijooksul ning SEB Tallinna maratonil 10 km, oma lõbuks olen püüdnud ka mõnel korral läbida üle kümne kilomeetri, tunne on muidu peale seda võimas, kuid nädalas üle ühe korra pole ma siiani sellisele distantsile läinud.

Piinlik on tunnistada, kuid viimased paar kuud olen töö kõrvalt end päris unarusse jätnud ning aega ja jõudu, et jooksma minna, on väga vähe. Siiski on neid imelisi inimesi, kes ikka ja jälle mind inspireerivad ja nii ma võtsingi end täna kätte – istusin ratta selga, sõitsin isa juurde ja võtsin ta endaga jooksma, sest koos pingutad alati rohkem!

Sel aastal olen rõõmsalt poolmaratonile minemas ja püüan anda endast kõik, et läbida see distants. Kolm kuud on aega! Mina usun, et kui midagi väga väga tahta, siis kõik on võimalik 🙂

IMG_0041

Sporty beauty introduction

IMG_7210

Hei,

Mina olen Anita, peamiselt ilumaailmas tegutsev aktiivse eluviisiga noor naine Pärnust. Minu hobiks on blogimine, millega olen tegelenud juba üle nelja aasta, kuid põhjalikum ja teadlikum blogija sai minust kuskil kahe aasta eest. Ise liigitan end elustiili blogijate hulka, sest ma armastan teha erinevaid asju ja usun, et ilu ning sport käivad käsikäes, kas või seetõttu, et sporti on ilus vaadata 😀

Spordiga olen seotud olnud juba päris väikesest elueast peale, kuna minu vanaisa, isa ja onu on kõik seotud vähemal või rohkemal määral jalgpalliga, siis päris palju sai lapsena koos seda mängida, samuti on ka pealtvaataja rollis tihti oldud. Põhikooli lõpuklassides viisid sõbrannad mind sõudmise trenni, mis tundus mulle esialgu väga karm ala, kuid sõbrannadega koos on alati kõik lihtsam.

Nüüd olen juba aastaid olnud lihtsalt iseenda jaoks treenija, meeldib käia jõusaalis, joosta pikki maid, kõndida ja rattaga sõita. Laisa inimese endas ajan alati eemale sellega, et kui ikka aega on, siis jalutan punktist A punkti B ja kui vähegi võimalik, siis lähen vanavanematele külla rattaga, mitte autoga.

Siin blogis püüan teieni tuua võimalikult mitmekülgset sisu, kuid eelkõige tahan olla motiveeriv inimene. Kindlasti räägin kuidas oma elu aktiivsemaks muuta, tagasilöökidest, mis seoses spordi tegemisega võivad tekkida, näitan harjutusi koduseks treenimiseks jne.

Loodan, et teil saab olema lõbus ja püsige siis ikka liikumises!

Anita